Eestis on välja töötatud avalike teenuste disainimise tööriistakast: https://digiriik.eesti.ee/
Tööriistakastis on tutvustatud disainmõtlemise protsessi ning tööriistade, juhiste ja meetodite kogumikku, mis seda protsessi toetavad. Seda tuleb järgida ka MaRu teenuste disainimisel.
Juhised puudutavad kõigile kasutajagruppidele loodavaid teenuseid – nii ettevõtjaid, kodanikke, kohalike omavalitsuste ja teiste pädevate asutuste ametnikke ning muid osapooli (notarid, ülikoolid, jne). Eesmärk on luua igale kasutajale sarnane kogemus, mis aitab kaasa ka tavakasutaja-menetleja-klienditoe omavahelisele suhtlusele. Reeglite põhimõte on teenuse igal sammul vastata kasutaja vajadustele ja ootustele. Arvestame maksimaalselt kasutajate reaalse elu olukordi, arvestame kasutaja ajalistest, tehnilistest, kogemustest ja teadmistest tulenevate piirangutega.
Loe ka teenuse standardi juhendit: https://digiriik.eesti.ee/juhend/teenuse-standard-20
Seni, kuni ei ole veel kokku lepitud RUTA arendusnõuded, tuleb e-ehituse digiteenuste loomisel järgida kindlasti E-ehituse keskkonna mittefunktsionaalseid nõudeid ja ülejäänud digiteenuste arendustes üldistest KEMIT-i mittefunktsionaalsetest nõuetest.
Varasemalt teenustes juba välja töötatud visuaalseid valikuid tuleb kasutada kõikide järgnevate teenuste puhul, kui ei ole tellitud nende valikute ümbertegemist.
Juhul kui alusmaterjalis esineb erinevate dokumentide vahel vasturääkivusi, tuleb konsulteerida Maa- ja Ruumiameti digiteenistuse teenusedisaini juhiga, kuid üldjuhul tuleb lähtuda rangemast nõudest.
Keskkonna kujundamisel arvestame erinevate kasutajagruppide ja -juhtude eripärasid. Meie eesmärk ei ole kujundada igale võimalikule kasutajale just temale mõeldud keskkonda, vaid kõigi vajadusi arvestav keskkond, mille kasutamine on lihtne nii esimest korda sisenevale kasutajale kui ka igapäevasele kasutajale.
Digiteenuste keskkondade kasutajad on oma kogemuselt ja oskustelt väga erineval tasemel. KOVi ametnikele võib süsteem olla igapäevane töövahend, professionaalid kasutavad seda iganädalaselt, või –kuiselt, kuid koduomanikud võivad süsteemi kasutada mõned korrad aastas või isegi mõned korrad elus, seejuures võivad nad ka arvuti kasutamises end ebakindlana tunda. Kõigile kasutajagruppidele on lihtsus, sõbralikkus, visuaalse müra vabadus ja efektiivsus oluline. Efektiivsus tähendab kasutajate lõikes erinevat asja. Igapäevasel süsteemi kasutajal on oluline, et tegevustele kuluks minimaalselt aega ja hiireklikke ja klahvivajutusi, juhukasutajal on oluline protsessi jagamine arusaadavateks osadeks. Kuna professionaalil on aega ja vajadust süsteemi tundma õppida, võib talle suunatud funktsionaalsust vajadusel pisut peita, samas juhukasutaja teenused olgu selgelt nähtaval.
Teenusesse sisse loginu on alati mingi kindla kasutajana. Kasutajapoliitika ei ole küll kirjeldatud siin dokumendis, kuid kasutajaliideses kuvame komponendid vastavalt kasutaja valikule. Reeglina loome vaated ja komponendid universaalsed ja kuvame vastavalt kasutaja õigustele.
Teenuste kasutajaid iseloomustavad ja võtavad kokku persoonad - näidiskasutajad, kes esindavad mingit ühtlaadi kasutajate gruppi. Persoonad luuakse vaatluse või uurimuse põhjal. Digiteenuste puhul on suureks abika kasutajate andmed süsteemis ja kasutajatoe poot tagasiside kogumine ning süstematiseerimine.
Tänaseks on olemas ehtisregistri andmete alusel loodud eluhoonega seotud ehitus- ja kasutuslubade taotlejate neli persoonat: 2024 Bakalaureusetöö I.Aasoja-Zverev.pdf
Suhtluses avalike asutustega, sisestades andmeid andmebaasidesse ning tehes suuri investeeringuid puudutavaid otsuseid, kus viga võib tähendada kulutusi või ajakadu ning sellest tulenevaid probleeme, on iga inimene põhjendatult pinges. Meie eesmärk on vähendada inimeste stressi maatoimingute ja ehitusteemadega tegelemisel. Saame seda teha läbi meeldiva visuaalse lähenemise, konkreetse teksti ja selge keskkonna ülesehituse. Loome Maa- ja Ruumiameti digikeskkondades iseloomu, mis on abivalmis, sõbralik, lahendusele orienteeritud.
Maa ja ruumi alased digiteenused on sellised, millega kodanikud aeg-ajalt kokku puutuvad, kuid neis käsitletavad teemad on kodanikule väga olulised. Loome selge, abistava, kasutaja reaalse eluga arvestava keskkonna, mis ei vaja toimetuste tegemiseks erilist väljaõpet (va olukorrad, kus pädevus on juba õigusnormidega ette nähtud). Iga isik peab suutma kasutada keskkonda ise ning täitma vajadusel teatisi ning taotlusi.
Erinevad keskkonnad, selle osad või alamsüsteemid peavad toimima sarnastel põhimõtetel. Kasutaja jaoks ei tohi olla tuntavat vahet erinevatel aegadel ja erinevate tegijate poolt loodud maa- ja ruumiteenuste süsteemide vahel. Visuaalselt sarnased asjad teevad sarnaseid tegevusi.
Digiteenuse keskkonna eesmärk on olla kasutaja tegevusi toetav ja infoga abistav sõbralik keskkond. Eesmärk on säästa kasutaja aega ja tagada selgus keskkonnas tehtud toimingutest ning nende toimingute tulemusest. Keskkonna loomisel oleme lähtunud neljast olulisest põhimõttest.
Me ennetame kasutaja sattumist täbarasse olukorda lihtsalt seepärast, et ta ei teadnud, kust vaadata õiget infot, või ei leidnud õiget vormi. Kujundame kasutajaliidese nii, et see suunab kasutajat intuitiivselt tegelema kõige olulisemate asjadega, ning näitab kasutajale teed tema töö korraldamiseks, saame kasutaja aega kokku hoida ning vähendada tema stressi. See hoiab kokku ka ametnike aega, mis kulub ebaõnnestunud dokumentide menetlemisele.
Me ei küsi asju, mida juba teame. Kui informatsiooni, mida me kasutajalt soovime, on meile juba teada, siis teist korda sama infot küsida ei ole vaja. Eeltäidame vormides võimalikult paljud väljad, et kasutaja saaks varem teada infot uuesti kasutada. Võimalusel kasutame brauseri mälu andmeid. Kindlasti ristkasutame Maa- ja Ruumiameti teenuseid ja ei loo sama info kätte saamiseks mitmeid erinevaid rakendusi.
„Keep it short and simple“ ehk KISS-printsiip. Kasutajaliides peab olema lihtne ja arusaadav, ülesanded peavad olema lahendatavad minimaalsete tegevuste ja sammudega. Sellest tulenevalt eemaldame ebavajalikud elemendid. Kasutajale ei ole vaja näidata kogu võimalikku infot ja kasutajaliidese elemente. Igas kasutajaliideses on olulised elemendid ja väheolulised või isegi mõttetu süsteemi info. On tarvis keskenduda olulistele elementidele ning vältida visuaalset müra.
Tuntud kui innovaatori dilemma. Meil on varasemast kasutajaid, kellel on juba kujunenud harjumused, kuidas asju teha. Uute teenuste loomisel ei saa me lähtuda ainult olemasolevatest tavadest, vaid peame looma ka uusi võimalusi, mis saavad traditsioonideks tulevikus. Samuti, olles suures osas avalike teenuste vahendaja, peame oma kasutajaliideses tihti pigem kasutaja käitumist uuele teele suunama, kui et kasutaja harjumuslikule käitumisele kaasa aitama.
Kus asjakohane, säilitame võimaluse asju „pool-vanamoodi“ teha. Näiteks, ehkki ehitusteatise alustamine ehitise andmetelt või kaardilt on lihtsam ja intuitiivsem, säilitame võimaluse valida menüüst vastava vormi alustamise, et need, kes on harjunud varasema keskkonnaga, ei satuks segadusse.
Uues keskkonnas säilib vähemalt esialgu ka võimalus paberi(sarnaste) dokumentidega tegutsemine, kuid eesmärk on minna üle täielikult digitaalsele süsteemile.
Ruumiinfo on suures osas graafiline, mida esitatakse jooniste, pildimaterjali, 3D mudelite ja kaardiinfo abil. Maa- ja Ruumiameti digikeskkonnas peab kasutaja saama infot esitada ja vaadata võimalikult lähedasena selle olemusele. Seetõttu kogume ja kuvame lisaks tekstile infot kaardil ning võimaldame graafilist materjali näha graafilises esituses (nt jooniste vaatamine).
Dokumentatsioon sisaldab suurel hulgal üles laaditavat sisu. Olgu selleks ehitusprojektid, uuringuaruanded või fotod maaüksustest. Kõike seda peab saama keskkonnas mugavalt kasutada. Kui kasutaja brauser võimaldab üldlevinud failiformaatide (pdf, jpg, png, ...) eelvaateid, siis kasutajale tuleb võimaldada eelvaate näitamist, kuid võimaldame ka faili alla laadimist. Üldjuhul ei tohi eelvaate/alla laadimise vahel valimine kasutajale täiendavat klikki/vormi avamist kaasa tuua, kuid kasutaja peab olema teadlik, et seadmesse fail salvestatakse. Seetõttu küsime kasutajalt, kas ta soovib faili alla laadida. Eelvaade avaneb vastavalt ärijuhule kas uuel brauseri vahelehel või teenuse peal modaalis, hallil taustal.
Kui keskkonnas on realiseeritud vektorgraafika moodulid (näiteks BIM-projektide menetlemine), pakume kasutajale ka vektorgraafikale (nt dgn, dwg, ifc) eelvaadet.
Grupeerime info loogilisteks osadeks. Lehel oleva informatsiooni jaotame loogilisteks plokkideks (gruppideks), nii on kasutajatel lihtsam sisust aru saada. Infot grupeerime näiteks:
Selle järgi, kus see asub ekraani vaatel
Menüüpunktidesse
Teenustesse
Vormi sees vormi sammudeks, vahelehtedele, vormiplokkidesse
Ülesannete lahendamine peab olema ilmselge. Nupud ja lingid peavad täpselt näitama, kuhu nad viivad. Kahemõttelist teksti tuleb vältida. Tuleb vältida keerulisi tegevusi, mis panevad kasutajat kahtlema tegevuste sisus, mõttekuses või protsessis.
Väldime olukorda, kus kasutaja kaotab juba tehtud töö.
Vormil andmete salvestamine hõlmab kõikidel vormi vahelehtedel olevaid andmeid.
Andmete automaatsalvestamist ei toimu, kui funktsionaalsetes nõuetes ei ole ette nähtud teisiti. Küll aga peame kasutajale meelde tuletama, kui ta on unustamas andmete salvestamist. Kui kasutaja liigub vormilt välja ja andmed on salvestamata, siis kuvatakse kasutajale teade tekstiga „Oled lahkumas vormilt. Kas soovid kavandi salvestada?“. Vastused „Jah“ (vaikimisi fookuses), „Ei salvesta“, „Jätkan vormi täitmist“.
Vormil hüpikakendes ja modaalides tuleb kasutajal muudatuste salvestamiseks need eraldi salvestada või lisada (nt tabelisse rea lisamine, faili lisamine).
Salvestamise kohta kuvame infot. Pärast salvestamist on vormi kohal info andmete salvestamise kohta „Salvestatud“. Kui kasutaja on andmeid muutnud, on kiri „Salvestamata“.
Lisaks tegevustele ja valikutele kinnituste pakkumisele, peab kasutajal olema võimalus neid ka tühistada (Loobun taotlusest).
Kaitseme ja ennetame kasutaja poolt sisestatud info vääriti mõistmist ja parandame tema eest vead.
Numbriliste väärtuste sisestamisel aktsepteerime koma asemel ka sisestatud punkti ja parandame sellised formaadivead juba kasutaja eest ise. Näiteks koma/punkt,.
Liigne tühik, suur/väike täht on meil võimalik rakenduses automaatselt üle vaadata ja vajadusel eemaldada.
Kasutame piiravat andmete sisestamist. Näiteks valikvastused, kuupäeva väli jms. Vormide üles ehitamisel eelistame andmete sisestamist ühes tulbas asuvate väljadega ja vajadusel kasutame tabeleid.
Rakendused peavad arvestama kõikide sisestusviiside (klaviatuur, hiir, puuteekraan jne) ning esitlusviisidega (mobiiltelefon, suur ekraan, tahvelarvuti ekraan või ekraanilugejad).
Sisuhaldus (juhendmaterjalid, giidid, elementide haldus) peab olema loodud põhimõttel WYSIWYG (https://en.wikipedia.org/wiki/WYSIWYG)
Kasutajaliides peab olema koostatud nii, et autoriseeritud kasutaja saaks muuta vajalikke pealkirju, veateated ning abitekste.